Tänapäeval, kus kõike on harjutud mõõtma rahas, on kerge unustada, et mets ei ole vaid puude kogum või maa-ala, kus kasvavad puud. Mets on midagi palju enamat. Oli aeg, kus meie esiisad metsa pühaks pidasid. Mets oli elatusallikas ja varjupaik. Selleks, et me oma metsi edaspidigi nautida saaksime, tuleb neid aga tunda. Kõigepealt - mis on üldse mets? Mets on taimekooslus, mille peamise rinde moodustavad kõrgekasvulised puud ja kõik ülejäänud taimestik sõltub puurindest. Võib öelda, et mets on selline puude kogum, kus puude vahel on tihe, mitmekülgne ja pidev vastastikune seos ning puud mõjutavad üksteist kui ka alustaimestikku ja loomastikku. Samal ajal on mets mõjutatud kliimast ja mullastikust, mõjutades seda ka ise, nii et seos ja mõju laieneb ümbritsevale keskkonnale. Kokkuvõtvalt on mets maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, kusjuures puud mõjutavad üksteist vastastikku. Mets kujundab ümbritsevat mikrokliimat, mullastikku ja elustikku. Veelgi laiemalt on mets elukeskkond, ökosüsteem, mis koosneb kõikidest elusa ja eluta looduse elementidest, kes või mis on seotud aineringe ja toiduahelaga. Metsa elementideks on lisaks puudele, taimedele ja loomadele ka metsa mikrokliimaga õhkkond, mullad. Mets on elus tervik, mis on pidevas muutumises ja kus kõik on kõigega seotud. Nende seoste mõjusid on lihtsam mõista, kui võrrelda lagedal ja metsas kasvanud puid. Üksikute puude ja metsapuude vahel võib ka ilma eriteadmisteta märgata erinevusi.'Üksikult kasvanud puu võra on suurem ja laiem, oksad on jämedamad ja ulatuvad peaaegu maani. Metsas kasvanud puul on suurem osa tüvest oskteta, võra algab alles poole tüve kõrgusest või veelgi kõrgemalt. Mida tihedam on mets, seda kõrgemalt algab võra. Oksad on peenemad, lühemad, võra kitsam. Üksiku puu tüvi on madalam, tüve alumine osa jämedam, tüvi on koonusekujuline. Metsas kasvanud puu tüvi on sihvakam. Ka juurestik on üksikul puul tugevam ja rohkem arenenud. Millest need erinevused tulevad? Metsas kasvavate puude võrad moodustavad võrastiku, mis muudab metsas valitsevaid tingimusi. Puud varjutavad üksteist külgedelt ja kasvavad selle tõttu kõrgusesse, valguse poole. Võrastik laseb läbi vähem valgust, alumised lehed/ okkad surevad ja oksad kuivavad. Valgusnõudlikel liikidel ( kask, mänd) toimub see rutem, varjutaluvatel ( kuusk, nulg) aeglasemalt. Kuivanud oksad mädanevad ja kukuvad alla ning moodustub oksavaba tüvi. Seda protsessi nimetatakse tüve laasumiseks. Koos kasvamine mõjutab ka juurestikku - üksik puu on alati tormihellem, mistõttu tema juurestik peab olema tugevam. (Metsasõbra teatmik.Tartu: Halo Kirjastus. 2006)