Metsa kategooriad ( Ivar Etverk) Eesti metsad on jaotatud kolme suurde kategooriasse: -hoiumetsad (metsa majandamise eesmärgiks loodusobjektide ( milleks võib olla ka mets ise) hoidmine.); -kaitsemetsad( metsa majandamise eesmärgiks on keskkonna seisundi kaitsmine); -tulundusmetsad (otsene tulu saamise eesmärk). Seega on hoiumets mets, mida inimene hoiab, ning kaitsemets mets, mis meid ( ja teisi elusolendeid või looduse osi) kaitseb. Need kaks kategooriat vastavad enim rohelise maailmavaatega inimeste huvidele; tulundusmets seevastu rohkem praktilise meelelaadiga majandusmeeste pärusmaa. Hoiumetsad moodustavad umbes kümnendiku Eesti metsadest ja nad asuvad kaitsealade loodusreservuaadis või sihtkaitsevööndis või mõne kaitsealuse liigi püsielupaigas. Need on meie kõige karmima kaitserežiimiga metsad, kus võib olla keelatud isegi inimeste ( kaasa arvatud metsa omaniku) metsas viibimine. Hoiumetsi majandatakse looduskaitseseaduses ning igale hoiumetsale koostatud kaitse-eeskirjas sätestatu kohaselt. Metsas tegutsemise ja metsa kasutamise võimalused on siin äärmiselt piiratud - pigem teoreetiliselt kui praktiliselt tuleb kõne alla metsa kasutamine looduse ja keskkonna kaitseks, teadus-ja õppetööks. Mingi mets tunnistatakse hoiumetsaks seaduse alusel ja selleks pole vaja isegi metsaomaniku nõusolekut. Kaitsemetsad moodustavad umbes kaks kümnendikku Eesti metsadest ja nad asuvad kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, ranna või kalda piiranguvööndis või hoiualal. Säärasel juhul kuulutatakse mets kaitsemetsaks seaduse alusel. Peale selle võib metsa kaitsemetsaks tunnistada kohalik omavalitsus või keskkonnaminister, viimane juhul, kui mets asub looalal, luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul või survelise põhjaveega alal, kaitseb asulat või mingit rajatist õhusaaste või müra, tugeva tuule ja lumetuisu eest ja veel mitmel muul juhul, kui on eriliselt vaja tagada keskkonna kaitse. Kaitsemetsa majandatakse looduskaitseseaduses, metsaseaduses ja kaitse-eeskirjas sätestatu kohaselt. Ka kaitsemetsi võidakse moodustada metsaomaniku nõusolekuta, kuid metsaomanikul on õigus nõuda riigilt kompensatsiooni juhul, kui kaitsemetsaks määramise tõttu vähenes tema metsast saadav tulu või see põhjustas talle lisakulutusi. Kaitsemetsa võib kasutada igasugusel metsaseaduses ette nähtud viisil, kuid seda tuleb teha nii, et see ei kahjustaks metsa võimet keskkonda kaitsta ega oleks vastuolus seaduse ja kaitse-eeskirjadega. Hoiu- või kaitsemetsaks määramata mets on tulundusmets. Tulundusmetsi on Eestis kõige rohkem, need moodustavad 2/3 kõikidest metsadest. Tulundusmetsi võib kasutada igal metsaseaduses märgitud viisil ( kui omanik tahab, võib ta metsast kas või reservaadi moodustada), neid majandatakse nii, nagu näevad ette metsasedus ja selle alusel kehtestatud alama astme aktid, näiteks keskkonnaministri kehtestatud "Metsa majandamise eeskiri" Metsakasutuse mõiste laienemine üksnes puidu hankimiselt mitmekülgsele kasutamisele on toonud käibele ka ühe uue mõiste. Kui veel paarkümmend aastat tagasi peeti oluliseks pidevat ja ühtlast metsakasutust ehk metsa raiumist igal aastal ulatuses, mida oleks saanud jätkata aastakümnete jooksul, siis tänapäeval on selle asemele kerkinud säästev metsamajandus. Metsa majandamist loetakse säästvaks, kui see toimub viisil ja ulatuses, et on tagatud metsa elustiku mitmekesisus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ja võime rahuldada inimeste majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi praegu ja ka tulevikus vähemalt tänasel tasemel. ( Väike metsanduskursus. Eesti Loodusfoto.2007)