Punane leeder Punane leeder pole küll Eesti kohalik puuliik, kuid kohata võib teda sellegipoolest sageli. Ta kasvab kõikides mahajäetud kohtades: varemetes, puuriidatagustes, prügimägedel, aga ka metsaservadel ning vahel isegi kuusiku või segametsa all. Kasvab ta sellistes kohtades, kus inimene midagi muud ei kasvata ja laseb sinna sattunud taimedel vabalt areneda. Oma laia leviku võlgneb see põõsas aga lindudele. Linnud söövad hoolega leedripuu marju, mis botaaniliselt on tegelikult luuviljad. Marju areneb igast õisikust väga palju. Igas marjas on veel 3¼5 seemet. Seega võib üks põõsas anda tuhandeid järglasi. Linnud söövad ära küll mahlaka viljaliha seemne ümbert, kuid seeme jääb seedimata. Nii aitavadki linnud punast leedrit levitada. Pealekauba saab iga seemne lindudelt veel idanemiseks vajaliku väetisehunniku. Nii et põõsa meelitusmeetod töötab hästi ja kasu on mõlemapoolne. Sageli on arvatud, et punase leedri väikesed marjad on mürgised. See ei ole täiesti tõsi. Veidi mürgised on seemned, kuid viljaliha on kasulik ja maitsev. Nii et seemnete söömist tuleb vältida, ka ei maksa tooreid marju proovida. Valminud punase leedri viljadest saab aga teha zeleed, neid on kasutatud ka veinitööstuses lisandina. Samuti on marjad tuntud ravimina nagu ka suurem osa ülejäänud taimest. Vilju ja koort on kasutatud kõhulahtistina, õitest valmistatud teed aga higileajava vahendina. Marju on kasutatud isegi majapidamises puhastusvahendina. Igaüks võib seda proovida. Hõõruge määrdunud käsi punase leedri marjadega. Käed muutuvad puhtaks. Seejärel loputage veega kõik maha. Tulemuseks on täielikult puhtad pehme nahaga käed. Vanarahva tarkusi on teisigi teada. Näiteks pidid hiired ja rotid vältima aitu, mille läheduses kasvab punane leeder. Sageli võib punast leedrit kohata ka pargis ilupuuna, sest tal on kevadel ilusad suured õisikud ja sügisel kaunid marjad. Huvitav on võib-olla veel teada, et neil õitel pole üldse lõhna. Punane leeder on kiire kasvuga ning laiuva põõsa kõrguseks võib soodsais tingimustes olla kuni 4 meetrit. Suure säsi sisalduse tõttu on oksad aga kerged ja rabedad ning murduvad kergesti. Õitseb varakevadel, aprillis-mais ning lehtib samaaegselt. Õied on rohekaskollased, ning neid külastavad usinasti mesilased. Leedril on ka palju iluvorme, mida on kerge paljundada pistoksast.( http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/leeder.htm)