Saarvaher Ivar Sibul Saarvaher (Acer negundo) on meil kodumaise hariliku vahtra kõrval üks tavalisemaid linnaparkides ja -tänavail ning majade ees, kuhu neid istutati rohkesti sõjajärgsetel aastatel. Ta on laia võra ja jämedate okstega varjurikas puu, kelle paaritusulgjad kollakasrohelised liitlehed meenutavad pisut saare omi. Sellest Põhja-Ameerikast pärit vahtrast ei saanud aga linna-aednike lemmikut, sest ta kasvab küll kiiresti, ent kannatab tihti tormimurru all: puit on rabe ja pehme omakorda kahjustavad seenhaigused. Samas ei hiilga see puu ka erilise iluga: sügisel, kui enamik vahtraliike vahetab rohelise suverüü värvikireva sügiskuue vastu, jääb saarvaher oma pruunistuvate lehtedega üsna tagasihoidlikuks. Küll aga ilmestavad hilissügisel ja talvel raagus puid rippuvatesse kobaratesse koondunud kaksiktiibviljad, mis püsivad seal kuni kevadeni. ( Eesti Loodus 09/2003)
Saarvaher on tavaliselt kiirekasvuline ja üsna lühikese elueaga (kuni 100 a, linnades kuni 50 a) puu, mis kasvab 10-25 meetri pikkuseks, kännu diameetriks siis 30-50 cm, harva kuni 1m. Tihti on sellel mitu tüve ning see kipub moodustama läbimatut võsa. Esmaesinemine Eestis on registreeritud 1865.a. Kasutatakse eelkõige asulate kiireks haljastamiseks, sest noorelt väga kiirekasvuline; eriti rohkesti istutati seda linnadesse peale II maailmasõda. Väga vastupidav linnatingimustele, kuivusele, kuid talub ka üleujutusi. Vanemas eas kipub murduma, samuti esineb kuivladvasust. Karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed, kuid taastub kiiresti. Talub hästi kärpimist. Aretatud on ka kirjulehelised sordid. Võrsed on rohelised, noorelt tihti valkjast lillakas-violetse värvini ulatuva vahaka kihiga. Oksad on siledad, haprad ning kipuvad oma rohekat värvust säilitama, selle asemel et surnud rakkudest tugevad ja jäika tumedat puist kihti peale moodustada. Puu tüve kattev koor on kahvatuhall või helepruun, sügavalt lõhenenud ning soomuseline. Erinevalt enamikust vahtratest, millel üldiselt on lihtlehed, on sellel vahtral liitlehed, nagu pihlakal või saarel, ning lehed koosnevad kolmest kuni seitsmest lehekesest. Lehekesed on u. 5-10 cm pikad ja 3-7 cm laiad, kergelt sakilise/terava äärega. lehtedel on poolläbipaistev heleroheline värv ning need lähevad sügisel kollaseks. Õied on väikesed ning ilmuvad varakevadel longu vajunud kobarate kujul, mis on 10-20 cm pikad. Viljad on paaris vahtraninad, kus iga seeme on sale, 1-2 cm pikk, koos 2-3 cm pikkuse kaarja tiivaga. Need kukuvad sügisel maha kuid võivad ka talveks puu otsa jääda. Erinevalt teistest vahtratest on see puu täielikult kahekojaline, mistõttu on vaja nii ema kui ka isapuud, et paljuneda.
Levinumad nimed Saarvaher on üks Põhja- Ameerika vahtraliikidest. Teda kutsutakse ka "tuhklehtseks vahtraks" ( otsetõlkes), see nimetus on aga tuntum USA-s, Suurbritannias ja Iirimaal; ka kolmetiseks vahtraks, Negundo vahtraks, jõevahtraks. Kanadas on ta laialt tuntud kui Manitoba vaher (Manitoba maple) , Venemaal Ameerika vaher ( американский клён), Itaalias "acero americano" ( https://en.wikipedia.org/wiki/Acer_negundo)